24/08/2018
Verega ülekantavaid haigusi on mitmeid, kuid kui rääkida Eestist ja kogu maailmast, siis on siin kahtlemata murekohaks HI-viirusinfektsioon, mille lõppfaas on AIDS.
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel nakatus 2016. aastal maailmas 1,8 miljonit ja sama aasta lõpuks oli HI-viirusinfektsiooni nakatunuid 36,7 miljonit. Kuigi käesoleval ajal saadav ravi on efektiivne (ennetab AIDS-i ehk haiguse lõppfaasi teket, vähendab viiruste hulka organismis ja seega mingil määral ka nakatunu nakkuse ülekande ohtu), suri siiski AIDS-i ca miljon inimest. Kuigi Eestis tehtav ennetustöö haiguse vältimiseks on mitmesuunaline, on siiski uute haigestumiste osakaal kõrge. Nimelt registreeriti 2017. aastal 219 uut nakatunut. See on küll üle kuue korra väiksem arv kui 2001 aastal, kuid haiguse iive Eestis on Euroopa Liidus üks suurimaid. Kui ligi poolel juhtudest (42%) jäi 2017 aastal nakatumise viis selgusetuks (keegi ei saa välistada ka iluteenust), siis 39,7% sai nakkuse heteroseksuaalselt, 6,8% homoseksuaalselt ja 6,4% narkootiliste ainete süstimisel.
Miks peaks iluteenindaja olema vaktsineeritud?
Vaatamata HIV-infektsiooni küllalt massilisele levikule on iluteenuse osutajatel, kel võib olla ka minimaalne kokkupuude verega, suurem tõenäosus nakatuda või vahendite kaudu edasi kanda erinevaid hepatiite (B, C, D), millest B on 100 korda nakkavam kui HI-viirus (ehk AIDS-i tekitaja). Samuti on nii B- kui ka C-hepatiidiviiruse kandlus peale haiguse põdemist pikaajaline ja võib olla eluaegne. Samas kuulub käesoleval ajal B-hepatiit plaanilisse vaktsineerimise kavva. Kui iluteenuse osutaja ei ole vaktsineeritud, peaks ta seda tegema nii enese kui ka klientide kaitseks. See hoiab ära ka võimaliku nakkusohu D-hepatiiti (seda on Eestis harva), kuna tegemist on sellise mitteküpse viirusegs, mis ei suuda paljuneda ilma B-hepatiidi viiruseta. Murekohaks on siin aina enam elanikkonna seas leviv üldine vaktsineerimisvastane hoiak. Kahjuks C-hepatiidi vastu vaktsiini ei ole. Kindlasti kaitsevad kindad, aga alati on võimalus nende rebenemiseks ja mikrovigstuste esinemiseks kätel.
Iluteenindaja #1 reegel
Peamine reegel, millele iluteenindaja erilist tähelepanu peaks pöörama on suhtuda igasse klienti kui võimalikku nakkusallikasse. Lihtsalt inimest vaadates ei ole võimalik teada tema haigusi (mõningaid ja mingil määral siiski on). Siin mõtlen ma neid, millest eelnevalt sai kirjutatud. Kui rääkida hepatiitidist, siis võib kliendil esineda faas, kui ta limaskestad ja ka nahk muutuvad kollaseks. Vaevalt nad siis ka iluteenindaja poole pöörduvad. Seega on väga oluline kaitsevahendite (kinnaste) kandmine ja töövahendite desinfitseerimine või ühekordsete kasutamine. Peab arvestama, et B-hepatiidi tekitaja on väga vastupidav ja nõuab erilist desinfitseerimist.
Tervishoiutöötajatel on välja töötatud kindel skeem, kuidas käituda kokkupuutel vere või patsiendi teiste kehavedelikega. Iga olukord lahendatakse lähtudes riski suurusest ja vahel on neil näidustatud profülaktiline ravi. Kliendi verega kokkupuute käitumismudelit pole. Tahaksin vaid rõhutada, et sellisel juhul oleks esmajärjekorras vajalik vastava piirkonna loputamine rohke veega. Sealjuures enesevigastuse korral võiks lasta verel voolava vee all voolata ja seejärel seebiga pesta.
Viimastel aastatel on aga hakanud levima arvamused, et vaktsiinid on kahtlased ja ohtlikud ning neil on “nähtamatud kõrvalnähud”. Tõepoolest, igal ravimil võib olla kõrvalmõjusid, kuna iga inimorganism on unikaalne, kuid nende tekke tõenäosus on tunduvalt väiksem kui oht, et maailmas hakkavad levima taas ohtlikud nakkushaigused, millele tänu vaktsineetrimisele on õnnestunud piir panna. Kuna vaktsiinvälditavaid haigusi esineb aina harvem, siis ei osata neid enam karta. Inimesed on kaotamas ohutunet ja paradoksaalsel kombel on vaktsineerimisest saadud kasu muutunud vaktsineerimissoostumust negatiivselt mõjutavaks teguriks.
Iluteenindaja vastutus
Sel kevadel valmis Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis (autor Elisa Kender, juhendaja Ülle Parm) huvitav vastavateemaline lõputöö, mis käsitleb vastava teemaga seonduvaid väga erinevaid müüte. Seal on käsitletud üle 1500 lapsevanema arvamusi ja tulemused on mõtlemapanevad. Töö peaks olema kättesaadav Tartu Tervishoiukõrgkooli kodulehel. Eelmisel aastal valmis ka kõiki plaaniliselt vaktsiinvälditavaid haigusi puudutav õppefilm (kättesaadav samuti Tartu Tervishoiukõrgkooli kodulehel), mis annab ülevaate nii haiguste ohtlikkusest kui ka kõrvaltoimetest.
Tahaksin rõhutada, et inimesed reisivad ja seetõttu võivad arvesse tulla meie jaoks veel ja ka mitte enam nii tavapärased haigused. Lisaks viirustele võib verega edasi kanda ka bakrerid. Nende puhul on positiivseks küljeks see, et nad on antibiootikumidega ravitavad ja sageli on nad ka veres lühikest aega. Erandjuhul tulevad arvesse näiteks brutselloosi (Brucella abortus), difteeria (Corynebacterium diphtheriae), gonorröa (Neisseria gonorrhoeae), süüfilise (Treponema pallidum), tuberkuloosi (Mycobacterium tuberculosis) jt bakteriaalsed haigustekitajad. Lühiajaliselt võib veres olla ka A-hepatiidi viirus, aga ka herpesviirus, eksootiline Ebola viirus jm. Seega: oluline on tunda sagedasemaid “vaenlasi”, aga ei tohi unustada, et nad on ainsad.
Tervishoiutöötaja vastutab oma vigade eest juriidiliselt. Kui tema “lohakuse” tõttu nakatatakse patsient mingi mikroobiga, mida tal eelnevalt polnud, siis võib see talle tähendada sõna otseses mõttes karistuse kandmist. Käesoleval ajal on tunne, et kuna iluteenuse osutajaid eriti ei kontrollita, siis ka tõeline vastutus puudub.
Autor: Ülle Parm on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli dotsent, Tartu Ülikooli Meditsiiniteaduste valdkonna mikrobioloogia osakonna teadur. Õpetanud nakkushaigusi ca 35 aastat, mitme nakkushaigusi puudutava õpiku autor.
Kas see artikkel oli sinu arvates kasulik? Jäta oma kommentaar.