17/09/2018
Niine Nahakliinikus on arstile pöördumise sagedasemaks probleemiks soov kontrollida oma sünnimärke ja muid nahamoodustisi. Arvatakse, et osad sünnimärgid on ohtlikud ja osad mitte. Tegelikult on kõik normaalsed sünnimärgid kasvaja tekke seisukohast sama ohtlikud või ohutud, kui kogu ülejäänud nahk.
Melanoom võib tekkida ükskõik millise sünnimärgi sisse, saades alguse ühest ebanormaalsest rakust. Enamasti ehk rohkem, kui 70 % juhtudest tekib melanoom aga sellisesse kohta nahal, kus mingit eelnevat moodustist ei olnud. Rohke sünnimärkide esinemine on aga melanoomi riskifaktoriks. Melanoomi riski tõstavad veel nahatüüp, perekonnas melanoomi esinemine, immuunpuudulikkus.
Väga oluliseks väliseks riskifaktoriks nii melanoomi, kui muude nahakasvajate tekkel on aga UV kiirgus. UV kiirgus ja päevitamine on nahale kahjulikud. Ei ole võimalik UV abil saavutada päevitust, mis ei kahjustaks nahka. Ka see päevitus, mis tekib nahale kreeme kasutades ja päikesepõletust vältides, saab tekkida siiski ainult üle rakukahjustuse.
Päevituse teke on naharaku püüe kaitsta oma DNA-d mutatsioonide eest. Lisaks mutatsioonide tekitamisele rakkudes surub UV kiirgus alla ka naha paikseid immuunmehhanisme, soodustades veelgi kasvajate teket. See on riskifaktor, mida erinevalt pärilikkusest ja sünnimärkide hulgast nahal on igaühel võimalik mõjutada. Kuigi heleda nahaga inimesed on UV kahjustava toime suhtes vastuvõtlikumad, ei ole siiski olemas ühtegi nahatüüpi, mida UV kiirgus ei kahjustaks.
Kahjustub ka see nahk, mis hästi päevitub. Õnneks on oma nahka võimalik UV eest kaitsta. Parim aeg vältida kaitsmata nahaga päikese käes viibimist on 10:00-15:00, püsida varjus ja kaitsta end riietega. Ka päikesekaitsekreemide kasutamine kaitseb meie nahka UV eest, vähendades kasvajariski ja naha fotovananemist. Blokeerides UVB toimel sünteesib meie nahk D vitamiini ja teoreetiliselt võiksid päikesekaitsekreemid vähendada selle väga vajaliku vitamiini sünteesi.
Päris elus aga ei ole kaitsekreemide kasutamine nii korralik, et me ei saaks oma vajalikku D vitamiini kogust kätte. Meie laiuskraadil on loomulikust päikesest võimalik D vitamiini saada väga lühikesel perioodil, kuid sellel kesksuvisel ajal piisab heledanahalisel inimesel 10-15 minutist päikese käes viibimisest, olles umbes 40% riietest katmata nahaga. Kogu sügistalvise ja kevadise perioodi oleks vajalik tarbida D vitamiini toidulisandina.
Lisaks melanoomile, soodustab UV kiirgus ka teiste naha pahaloomuliste kasvajate teket, millest ollakse aga oluliselt vähem kuulnud. Naha lamerakkkasvaja ja basaalrakuline kasvaja ehk basalioom on melanoomist palju sagedamini esinevad ja ka nende teket soodustab olulisel määral liigne UV. On leitud, et melanoomi eriti soodustavateks tekitajateks on lühikesed intensiivsed päikese käes viibimise episoodid (soojamaa reis, nädalavahetus rannas). Mittemelanoomset nahavähki kutsuvad aga eriti esile pikaajalised päikese käes viibimised ( näiteks töö välitingimustes).
Erinevalt melanoomist ei ole need pahaloomulised kasvajad enamasti eluohtlikud, kuid põhjustavad siiski palju üleelamisi. Kasvaja arenedes tõuseb ka lamerakk vähi metastaseerumisrisk. Kuna pikaajaliselt ja pidevalt on UV-le eksponeeritud just nägu, siis esinevad seda tüüpi kasvajad tihti just näol, kõrvadel, käsivartel. Näopiirkonnas on aga kirurgia keerukas, igast operatsioonist jääb arm. Basaalrakulisele kasvajale on iseloomulik ka sagedane retsidiveerumine, mis viib jälle uute armide ja täiendavate raviprotseduurideni.
Seega igasugused roosad kareda laigud, mis ei kao kreemitades, mis aja jooksul aeglaselt kasvavad, lähevad kergesti katki ega parane, vajavad kindlasti kontrolli. Samuti igasugused uued roosad sõlmed, mis võivad osutuda nii mittemelanoomseteks nahakasvajateks kui ka eriti salakavalaks amelanootiliseks melanoomiks.
Igal inimesel oleks enda tervise huvides soovitatav lasta kord aastas oma nahk nahaarsti poolt üle vaadata, vaadata kord kuus ennast ka ise hoolikalt, et olla kursis oma nahal toimuvaga ja mitte tõsta oma nahakasvajate riski liigse UV tarbimisega.
Autor: Dr. Kai Saluvere/Dermatoveneroloog, dermatoskopist
Kas Sina soovitad kosmeetikuna oma klientidel aeg ajalt nahaarsti külastada? Jäta kommentaar.